Kuidas valida jalgrattavalgusteid?

Olenemata teie sõidustiilist – maastikuratas, maantee, matkamine, linnasõit – on hea valgustuse paigaldamine jalgrattale esmatähtis, nii nähtav olemiseks kui ka nägemiseks. Võimsus, tööaeg, asukoht ja mõõtmed on kõik tegurid, mida tuleb arvesse võtta. Kuid toodete rohkuse ja tootjate kasutatavate eri mõõtühikute vahel ei ole lihtne orienteeruda. Siit leiate abi õige varustuse valimiseks.

VALGUSTITE OMADUSED

• Erinevad mõõtühikud: luks, luumen;
• Erinevad valgustitüübid: klassikaline pirn, halogeen, LED;
• Toite tüübid: patareid, laetavad akud, dünamo, elektrijalgratas;
• Valgustusrežiimid;
• Paigaldusviisid.

KÕIK VALGUSTUSE KOHTA

ERINEVAD MÕÕTÜHIKUD

Sõltuvalt tootjast ja tootest võib valgusti võimsust väljendada luksides või luumenites. Need kaks näitajat ei viita aga samale mõistele, vaid täiendavad teineteist. Luumen (lm) on võimsusühik, mis mõõdab valgusvoogu, mida valgusti võib tekitada kõikides suundades. See väärtus on sama sõltumata valgustatava objekti kaugusest ning seda võib esitada LED-i või valgusti enda kohta. Viimasel juhul on väärtus väiksem, sest valgus kaotab läätse läbides võimsust, kuid see on kõige ausam väärtus, kuna seda tajub inimsilm.

Seevastu luks (lx) on ühik, mis mõõdab pinna valgustatust (tee, puu, …), ehk ruutmeetri kohta saadud luumenite hulka. See väärtus varieerub sõltuvalt kaugusest valgusallikast, aga ka läätse kvaliteedist. Konkreetselt 1 luks = 1 luumen/m². Lukside väärtust mõõdetakse tavaliselt 1 või 10 meetri kaugusel.

Mainida tuleb ka kandelat, mis väljendab valgustugevust valgusallika väljundis. Seda ühikut kasutavad varustusetootjad siiski üha vähem.

Kui andmed on esitatud ainult luksides, on oluline teada, millisel kaugusel see väärtus arvutatakse. Samuti on kasulik teada valgusvihu läbimõõtu, kui valgusallikas on 1 või 10 meetri kaugusel, et leida teie sõidustiilile kõige sobivam valgusti. Seega võivad kaks valgustit näidata 10 meetri kaugusel sama lukside arvu, kuid erineda luumenite arvu poolest. Sel juhul võimaldavad lisaluumenid luua laiema valgusvihu, et katta suuremat ala.

300 luumenit / 28 luksi 10 m kaugusel

500 luumenit / 28 luksi 10 m kaugusel

Lisavõimsust saab olenevalt olukorrast ja vajadustest kasutada kaugemale, laiemalt või mõlemaks valgustamiseks. Võimsa valgusti eesmärk on valgustada teed või rada vähemalt 20 meetri kaugusele, kuid see peab valgustama ka selle servi, et tagada võimalikult täielik ja ohutu nähtavus. Keerukus seisneb piisavalt laia valgusvihu saavutamises ilma valgust liigselt hajutamata ning tugeva valgustuse säilitamises keskosas.

VALGUSTITE TÜÜBID

Tulesid on kolme tüüpi:

Klassikaline pirn on kõige taskukohasem, sest selle tehnoloogia on kõige lihtsam. Kuid võimsus on sageli piiratud ja valgustuse kvaliteet madal.
Seda leidub nüüd ainult algtaseme mudelitel.

Halogeenpirn võib töötada kõrgemal temperatuuril kui klassikalised pirnid, mis muudab selle standardlampidest tõhusamaks. See tarbib siiski palju energiat ja asendatakse järk-järgult LED-idega.

LED-pirnid on nüüdseks standard. Nende kasutusiga on palju pikem (u 100 000 h) ning need võivad toota rohkem valgust kui halogeen- või standardpirnid, tarbides samal ajal vähem energiat.

Kui pirn annab võimsuse, siis valgusvihu moodustab lääts või reflektor.

Klassikalise reflektori puhul puudub valguse üle tegelik kontroll. Pirn valgustab otse väljapoole, mistõttu on tulemus ebatõhus. Seda tüüpi reflektoreid kasutatakse ainult lihtsatel toodetel.

Erinevalt klassikalisest reflektorist võimaldab lääts valgust kontrollida, et luua valgustuse eesmärgist sõltuvalt väga ilus üleminek või vastupidi väga ere keskpunkt.

Lõpuks on võimalik kasutada moodsat reflektorit, kus LED on paigutatud horisontaalselt ja suunatud otse peeglile. See võimaldab valgusvihku maksimaalselt kontrollida või isegi luua ühest pirnist mitu valgusvihku.

Toite tüüp

Patareitoitel tuled (olenevalt mudelist laetavad või mitte) on lihtne ja soodne lahendus. Kuigi need on kompaktsed ja kerged, nõuavad nende piiratud tööaeg koos laadimisnäidiku puudumisega kasutajalt suurt tähelepanu, et sõidu ajal valgus otsa ei saaks. Lisaks on nende valgustite võimsus piiratud tööaja tõttu sageli väike. Seetõttu sobivad need vaid juhuslikuks kasutamiseks lühikestel sõitudel, eelistatavalt valgustatud aladel.

Laetava akuga tuled, mida laetakse enamasti USB kaudu, pakuvad palju pikemat tööaega ja/või võimaldavad toita võimsamat valgustit. Nende eelis on kiire ja lihtne laadimine (näiteks kontoris lihtsa USB-kaabli abil). Tuleb märkida, et kõige võimsamatel mudelitel võib aku olla väline. Raskem ja mahukam aku võimaldab selle vastukaaluks paigutada mujale (raamile, seljakotti), et säilitada hea kaalujaotus, eriti kiivrivalgustite puhul.

Dünamotulel pole enam palju ühist minevikus kasutatutega. Tagarattal olev rullikuga dünamo kipub kaduma, sest see tekitab jalgratast aeglustavat hõõrdumist ning annab väiksel kiirusel vaid nõrga valgustuse või kustub, kui jalgrattur enam ei liigu. Tänapäeval paikneb dünamo üha sagedamini esirummus ja on ühendatud kondensaatoriga, mis võimaldab valgustil põleda ka peatumisel. Seda lahendust leidub eelkõige linna- ja matkaratastel.

Lõpuks on enamikul linna elektrijalgratastel spetsiaalsed elektrijalgrattatuled. Need saavad energiat jalgratta akust. Lisaks pidevale tööle – st ka peatumisel – on nende tulede eeliseks kohandumine nii ümbritseva valgusega, et olla tõhusad päeval ja öösel, kui ka jalgratturi kiirusega. Mõned on isegi ühendatud pidurihoobadega, et pidurdamisest märku anda. Igal juhul tuleb kindlasti kontrollida ühilduvust teie ajamisüsteemiga.

Tuleb märkida, et kui patarei- ja akutuled on eemaldatavad, siis dünamotuled ja elektrijalgrattatuled kinnitatakse tavaliselt otse jalgrattale.

VALGUSTUSREŽIIMID

Valgustid pakuvad üha rohkem valgustusrežiime, et kohaneda iga olukorraga: olenevalt sellest, kas soovite olla nähtav või näha, kas sõidate valgustatud linnapiirkonnas või metsas, päeval (teiste liiklejate tähelepanu tõmbamiseks) või öösel...

Üldiselt sobivad püsirežiimid paremini nägemiseks, samas kui vilkuvad režiimid valgustavad halvemini, kuid tõmbavad teiste sõidukite tähelepanu paremini. Need tarbivad ka vähem energiat, tagades valgustile pikema tööaja. Valgusti valimisel kaaluge hoolikalt erinevaid režiime ning eelkõige iga režiimiga seotud võimsust ja tööaega. Pole mõtet valida rohkete võimalustega valgustit, kui näiteks sõidate ainult lühikesi vahemaid linnas.

Olemas on ka radariga jalgrattatuled. Need tippklassi mudelid saab ühendada GPS-jalgrattakompuutritega ning need kohanduvad liiklusega. Valgusvihu intensiivsus muutub sõltuvalt jalgratta kiirusest, teistest sõidukitest ja ümbritsevast valgusest. Tuli valgustab rohkem või vähem kaugele, kui aeglustate või peatute.

KUHU JA KUIDAS OMA TULED KINNITADA?

Kõigepealt vaatame, mida näevad eeskirjad ette jalgrataste märgistuse kohta:

• Vähemalt 1 kollane/valge tuli ja 1 valge helkur ees;
• Vähemalt 1 punane tuli ja 1 punane helkur taga. Valgustusnurk peab olema vähemalt 120°;
• Vähemalt 1 oranž helkur igal pedaalil ja külgedel (kodarad või rehvid).

Liiklusseadustik ei täpsusta valgustuse võimsust ega elektritoidet.

Praktilisest küljest kinnitatakse väikesed valgustid enamasti silikoonrihma abil, mis võimaldab neid väga lihtsalt kinnitada ja eemaldada ning sobib enamiku jalgratastega.
Võimsamad ja seega suuremad valgustid vajavad tavaliselt klambriga kinnitust, enamasti ilma tööriistadeta.
Olenevalt olukorrast tarnitakse valgustid ühe või mitme kinnitussüsteemiga ning adapterid võivad olla kaasas või saadaval lisavarustusena.

Tagatulesid saab olenevalt olukorrast kinnitada sadulaposti külge (kõige levinum), tagaharkidele, pakiraamile, porilaudadele, seljakottidele või aasaga sadulakottidele.

Ees on eemaldatavate valgustite puhul kõige tavalisem kinnitus juhtrauale, samas kui dünamo- ja elektrijalgrattatuled paigaldatakse tavaliselt kahvli juurde. Mõningaid valgustusi saab kinnitada ka kiivrile, mis võimaldab suunata valgusvihu sinna, kuhu vaatate – ideaalne kurvilistel radadel. Optimaalne lahendus on ühendada kiivrilamp, mis tekitab võimalikult kaugele ulatuva valguspunkti, juhtraual oleva valgustiga, mis annab võimalikult laia valgusvihu.

MILLISED VALGUSTID MINU SÕIDUSTIILI JAOKS?

Linnas, kui sõidate ainult hästi valgustatud teedel, sobib suurepäraselt lihtne tulede komplekt püsiva ja vilkuva režiimiga ning tagatule võimsusega 5–10 luumenit ja esitule võimsusega 20–30 luumenit.
Kui kasutate jalgratast vaid aeg-ajalt, piisab patareitoitel valgustitest. Igapäevase kasutuse (töölesõit jalgrattaga) ja/või pikkade vahemaade korral on loomulik valik laetava akuga valgustid, eelistatavalt USB-laadimisega.
Kui teie teekonnal on vähem valgustatud lõike (sõidud linnalähedases piirkonnas), tagavad umbes 20–50 luumeniga tagatuli ja 30–200 luumeniga esituli koos erinevate püsivate ja vilkuvate režiimidega optimaalse ohutuse ning hea teevalgustuse.
Igal juhul, kui pargite jalgratta tänavale, eelistage kergesti eemaldatavaid tulesid ja võtke need endaga kaasa, kui olete jalgratta lukuga kinnitanud. Jalgrattatuled langevad sageli varaste saagiks.

maanteerattasõiduks eelistage võimsat tagatuld, et autojuhid näeksid teid kaugelt ja jõuaksid reageerida, eriti 80 km/h piiranguga teedel. Mitmesaja meetri kauguselt nähtavuse tagamiseks on miinimumvõimsus 100 luumenit.

Ees on 200–800 luumeniga valgusti, mille põhivihk valgustab kaugele (vähemalt 100 meetrit) ja kõrvalvihk külgedele, turvaline ning tõhus lahendus. Kui soovite täielikku mugavust, leiate mudeleid kuni 1500 luumenini. Sel juhul paigutage valgusti kindlasti õigesti, et mitte pimestada vastassuunas liikuvaid teisi liiklejaid.

maastikurattasõiduks on soovitatav paigaldada võimsam esituli, sest esmatähtis on näha võimalikult kaugele ja laiale, et trajektoore paremini ette näha. 500 luumenit on miinimum, alates 1000 luumenist tunnete end tõeliselt mugavalt, kusjuures kõige võimsamad mudelid pakuvad 2000 luumenit. Ideaalis ühendage juhtraual olev valgusti ja kiivrilamp, et tagada võimalikult lai vaateväli.

Tagaosas piisab enamasti 10–50 luumeniga valgustist, kui sõidate ainult autoliiklusele suletud teedel.